Vormiroog lambahakklihaga

Ma ikka vahel otsin, et mida uut ja põnevat lapsele pakkuda. Tavalised juurvilja hautised tüütavad ju lõpuks ära. Nii saigi lehitsetud raamatut "Imiku oskuslik rinnast võõrutamine". Sealt hakkaski silma just see retsept. Originaalis on nimeks küll täidetud baklažaan, aga minu jaoks on see lõpptulem küll täidetud köögivilja ei meenutanud. Veel enam, retsepti järgi peaks olema 4 portsjonit lapsele. Need peaksid küll päris suured portsjonid olema, sest minu laps isegi seda väikest ei jaksa lõpuni süüa.

Täiskasvanutele maitseb see ka kindlasti, aga siis lisada vastavalt soovile ka soola. Ning suurendada ka koguseid. Sellest jagub klassikalises mõttes neljale, aga reaalselt 2,5 inimesele.

Tark raamat soovitab ka hakklihakastet kasutada lasanjeplaatide vahel.

Seega väike gurmee lapsele.

• 250 g taist lambaliha
• 1 väike peeneks hakitud sibul
• 100 g baklažaani, lõigata kuubikuteks
• 1 küüslauguküüs, purustada või peeneks hakkida
• 175 g suvikõrvitsat, lõigata kuubikuteks
• 1 purk (400g) purustatud tomateid
• 300 ml vett
• näpuotsaga jahvatatud kaneeli ja nelkpipart
• törts suhkrut tomati hapususe vähendamiseks

Katte jaoks:

• 350 g kooritud kartulit
• 1 spl võid
• 1 spl jahu
• 150 ml piima
• natuke riivitud juustu katte jaoks ja natuke jätta pärastiseks vormi peale raputamiseks

Pannil pruunistada sibul, hakkliha ja baklažaani kuubikud. Lisa küüslauk ja suvikõrvits ning see järel tomatipasta, vesi ja maitseained. Kata kaanega, lase keema tõusta, sega ja jätka keetmist vaiksel tulel ~30 tundi.

Samal ajal keeda kartulid ja lase neil jahtuda. Jahtunud kartulid lõika väikesteks kuubikuteks.

Kastme jaoks pane potti või, jahu ja piim. Lase keema tõusta ja sega pidevalt, kuni segu pakseneb. Võta kaste pliidilt ja sega hulka juustu. Ning lase veel seista kuni juust sulab.

Tõsta hakklihasegu vormi põhja, peale tõsta kaste. Kõigepeale tõsta hakitud kartul ning peale raputada ülejäänud juust. Küpsetada eelkuumutatud ahjus 200 kraadi juures 25 minutit või kuni on pealt kuldne. Kõrvale pakkuda köögivilju.

Nostalgiline salat makaronidega

See nostalgia tabas mind just täna. Valmistasin õhtuks makaroni salatit ning ninna tungis tuttav koduse salati lõhn. Lisandusid mälupildid esimestest salatitest, mis täitsa ise said valmistatud. Seda muidugi siis kui olin vanaema juures asumisel ja vanaema oli varahommikul tööl. Siis lendasid kaussi eelmisel päeval valmis keedetud kartul, sink või praejääk (mitte kunagi vorst), kurk, tomat, herned, muna ja õun. Kõige pärliks läks peale kastmena hapukoore ja muna-majoneesi (oli vist selline toode Hellmansil) segu, mis sai maitsestatud veel soola ja väikese sinepiga.

Täna sai siis kokku segatud makaroni versioon ja seda kahjuks ilma selle mõnusa kastmeta. Kõik kogused on vastavalt külmkapile ja söögi jääkidele.

• makaronid
• kanaliha (mul supikana jäägid)
• keedetud muna
• kurk
• tomat
• herned
• hapukoor
• sool, pipar

Külmkapikülmad makaronid soendan pannil koos tükeldatud kanalihaga. Lisan hakitud muna, tomati, kurgi ja herned. Segan läbi. Teises kausis segan kokku hapukoore ja maitseained. Jätan natukeseks maitsestuma ning siis segan ülejäänud komponentide juurde. Lasen natuke tõmmata ja head isu!

Banaanikoogikesed

Kokaraamatuid pole kunagi liiga palju. Olgugi, et ma kevadel sõlmisin endaga lepingu, et järgmise 2 aasta jooksul ma ühtegi kokaraamatut ei osta, siis väljusin eile poest ikkagi uue raamatuga "Koolibri koogiraamat". Sai kohe muidugi kokaraamatule jagatud kiitused, mis kaunistasid raamatu ümbrispaberit, järele proovitud. Valikuks sai bamaami-šokolaadikoogikesed ilma šokolaadita. Ehk siis lihtsamalt öelduna banaanikoogikesed. Mina nimetaks neid isegi muffiniteks. Aga nagu kokaraamat ka lubab, siis võib ka koogina valmistada.

Veelgi üllatavam oli minu jaoks lugeda kõigis retseptides küpsetustemperatuuriks 170 kraadi ja küpsetusajad olid enamvähem samad, mis 180-200 kraadi juures küpsetades. Ehk sealt ka nende koogikeste mahlasus.

Tõesti lihtne valmistada ning oi kui pehmed ja mahlased koogikesed tulid. Mina segasin kõik komponendid kokku käsitsi. Kui ehk kõik ilusti mikseriga vahustada, siis kerkivad koogikesed ka rohkem. Järgmisel korral teen selle šokolaadikreemi ka ikka peale.

12 koogikest

120 g nisujahu

140 g suhkrut

1 spl küpsetuspulbrit

1 tl jahvatatud kaneeli

1 tl jahvatatud ingverit

näpuotsatäis soola

80 g magedat toatemperatuuril võid

120 ml piima

2 muna

120 g püreeritud banaane (~1,5 keskmist banaani)

• Kuumuta ahi 170 kraadini
• Sega jahu, suhkur, või, küpsetuspulber, sool, kaneel ja ingver, kuni tekib ühtlane kuiv mass. Mikseriga segades kasutada aeglast kiirust.
• Piim kallata jahusegusse ja segada hoolikalt. Lisada munad ning segada veel.
• Sega purustatud banaanid käsitsi sisse.
• Täida paberkorvikesed 2/3 ulatuses ja küpseta eelkuumutatud ahjus 20...25 minutit. Kui koogikesed on vetruvad ja tikk jääb puhtaks, siis on koogikesed valmis. Lase taheneda.

Paks suvikõrvitsa-porrusupp

See retsept on pärit Gina Fordi raamatust "Imiku oskuslik rinnast võõrutamine". Roog on lihtne valmistada. Kuid ise lisaksin suppi veidi liha ka. Väiksele pojale see supp meeldiski alles siis kui olin talle natuke liha supi sisse pannud. Ning ka mõningaste lisanditega sobib täiskasvanute söögilauale.

Lisan siia originaal retsepti. Ise panin supi sisse ühe keskmise tomati. Ning minu soovitus on lisada ka vett või puljongit natuke vähem. Mul jäi paks supp üsna vedel ka 800ml veega.

Beebidele alates 6. elukuust. Antud kogusest saab 8-10 söögikorda. Võib sügavkülmutada.

• 1 sl oliivõoli
• 300 g viilutatud suvikõrvitsat
• 150 g hakitudtud porrut
• 2 kooritud ja õhukeseks viilutatud kartulit
• 1 kooritud ja õhukeseks viilutatud sibul
• 2 seemnetest vabastatud ja tükeldatud suurt tomatit
• 900 ml juurviljapuljongit või vett
• 1 loorberileht
• maitsestamiseks maitserohelist või õige väike kogus küüslauku.

Kuumutage kastrulis õli, lisage suvikõrvits, porru, kartulid ja sibul ning kuumutage 3-5 minutit, siis lisage tomat, puljong või vesi ja loorberileht.

Ajage keema, katke kaanega, keerake kuumust vähemaks ja keetke tasasel tulel kuni 25 minutit. Võtke loorberileht välja, püreestage toit.

Tikrikook

Midagi äärmiselt hõrku ja lihtsat. Retsepti sain sõbrannalt. Tikrite hapusus ja kondenspiima magusus tasakaalustavad teineteist ning isegi minu mitte just kõige suurem magusasõber sõi ja kiitis.

1 pakk muretaigent

2 muna

1 purk kondenspiima

400 gr puhastatud tikreid

Kuumuta ahi 220 kraadini. Suru muretiagen lahtikäiva koogivormi põhja. Torgi taignapõhja kergelt kahvliga ning küpseta ahjus umbes 10 minutit.

Sega kokku 2 lahtilöödud muna ja kondenspiim. Sega juurde tikrid. Vala segu koogipõhjale ning küpseta 200 kraadi juures ~30 minutit.

Serveeri jahtunult.

Suvikõrvitsa-seenekaste

Naine24.ee portaalis ilmus artikkel suvikõrvitsast ja kuna mul oli üks suurem isend seda käes ning metsast paar peotäit kukeseeni ootas ka oma saatust, siis saigi tehtud oma väike variant sellest roast. Sinihallitusjuustu võib sellesse kastmesse julgesti lisada.

1 suurem sibul

õli

paar peotäit kukeseeni

kukeseentega võrdses koguses suvikõrvitsat

1 pakk Merevaiku (mul oli sinihallitusjuustu maitseline)

3 dl kohvikoort

soola, pipart

Koori ja viiluta sibul. Puhasta kukeseened ja suuremad seened lõika väiksemaks. Pese suvikõrvits ja lõika õhukesteks viiludeks. Suuremad suvikõrvitsa viilud lõika veel pooleks ja vajadusel veeranditeks.

Kuumuta pannil õli ja prae selles paar minutit sibulaid. Lisa pannile seened ja kuumuta kuni 5 minutit. Lisa lõpuks pannile suvikõrvitsa tükid ning lase neil 2-3 minutit kuumeneda.Vala pannile kohvikoor ning merevaik. Kuumuta kuni merevaik on sulanud. Maitsesta soola ja pipraga.

Tuuletaskud

Tänapäevases interneti maailmas jagatakse üksteisele oma õnnestunud ja vähem õnnestunud tegemisi köögis ja mujal. See postitus tuleb nüüd küll õnnestunute killast ja köögist. Selle retsepti sain foorumist ühelt kaasjutustajalt. Ning seda retsepti andes, lubati garanteeritud tulemust ka esmakordselt tuuletaskute valmistajale. Kuna ma kvalifitseerungi nende esmakordsete alla, siis julgesin neid meisterdada. Meisterdamise käigus sai selgeks, et kõige keerulisem osa ongi taigna kokku segamine. See vajab jõudu ja natuke kannatust. Et munasid veidi lihtsam oleks sisse kloppida, kloppisin nad eelnevalt eraldi lahti.

Keedutaigen:

1 1/2 klaasi vett

75-100g võid või küpsetusmargariini

1/2 tl soola

180g( 1 1/2 klaasi) jahu

4-5 muna

Sulata rasvaine, lisa vesi ja sool. Kui segu keeb lisa sinna korraga kõik jahu ja klopi seda tugevalt, näiteks puulusikaga kuni segu keedunõu küljest lahti lööb ning moodustab ühtse palli või klombi.

Tõsta nõu pliidilt ja lase natuke jahtuda. Klopi sisse ühe kaupa kõik munad. Klopi kuni taignast jääb sile mass.

Keerulise osa lõpp.

Kata ahjuplaat küpsetuspaberiga ja tõsta lusikaga või kreemipritsiga plaadile väikesed pallid. Küpseta eelkuumutatud ahjus 200 kraadi juures 15-20 minutit. Valmis on nad siis, kui on ilusad pruunid. Seest kerkivad taskud üldiselt ise tühjaks ja kui jääbki sees taigen vähe toores, siis urgitse see välja. Lase jahtuda ja lõika kaaned maha. Täida meelepärase täidisega - soolase või magusaga.

Loomaliha sinepikastmes

Retsept on pärit ajakirjast "Kööginurk" 2010/08

Mõnus ja sinepine. Ning tänu väikesele kokaabilisele võin öelda, et pipraga võib helde olla. Koguseid muutsin ka natuke meelepärasemaks ning kooskõlla külmkapi sisuga.

1,5 kilo loomaliha tükeldatult

1 suur või 2 keskmist sibulat hakitult

2 porgandit viilutatult

2 spl jahu

õli või rasva

puljongit

4 spl hapukoort

4 spl tomatipastat

2 tl kanget sinepit

jahvatatud pipart

soola

Lihatükid puista pipra ja soola seguga üle, paneeri jahus ning pruunista pannil.

Pruunistatud tükid tõsta hautamispotti, vala peale puljong ning lisa porgandi viilud ja hakitud sibul. Tõsta potile kaas peale ja jäta hauduma kuniks porgand pehme. Siis lisa tomatipasta, sinep ja hapukoor. Hauta kuni liha pehme. Hautamiseks kulus aega ~60 minutit.

Kõrvale võib serveerida kartuleid.

Kana virsikukastmes

Retsepti originaal: http://simplyrecipes.com/recipes/apricot_chicken/

Natuke mugandasin originaalretsepti ja sain täitsa mõnusa roa.

Kuna virsikuid praegusel hetkel poelettidelt leidnud, aga kapis pesitses 2 suurt virsikukonservi siirupis, siis läks käiku konservi versioon. (Originaalis on isegi soovitatud kuivatatud aprikoose ja aprikoosimoosi nii et väga mööda siirupiversioon ei saa minna.) Suhkrut ei lisanud seega. Samuti sai välistatud puljong puljongikuubikust. Täiesti ebatervislik komponent. Ja kanapuljongit sügavkülmas ei olnud, seega läks käiku lihtsalt natuke rohkem õli, keev vesi ja sool. Värsket rosmariini ka kodus polnud, seega tuli leppida kuivatatud versiooniga. Sauté panni puudub mu köögiinventaarist täiesti. Samas wokpann ajas asja sama ideaalselt ära.

• 1,5 purki konserveeritud virsikuid siirupis
• 1 spl valgeveiniäädikat
• 6 tk kanafileed (~800 grammi kokku)
• 1 spl võid
• õli
• 1 suurem sibul
• 1/2 liitrit keedetud vett
• soola
• 1 tl kaneeli
• 1 spl tabascot (mina kasutasin Tabasco Mild varianti) või muud teravat kastet vastavalt maitsele
• näpuotsaga kuivatatud rosmariini (võib ka rohkem) või 1 oks värsket rosmariini

Tükelda virsikud ja sega suuremas kausis veiniäädikaga. Jäta kanatükkide pruunistamise ajaks seisma.

Tükelda kanafileed umbes 2cm suurusteks tükkideks. Kuumuta pannil õli ja või ning pruunista kanatükid. Kanatükkidega ei ole mõtet panni "üle rahvastada" e. kui pannile kõik korraga ära ei mahu, siis prae mitmes jaos. Pruunistatud kanatükid tõsta kõrvale.

Puhasta ja haki sibul. Lisa pannile veel natuke õli ja pruunista selles sibul. Kraabi ettevaatlikult panni külge kinnijäänud kanaosiseid puulabidaga sibula sekka. Vala pannile kuum keedetud vesi ja natuke soola.

Purusta 2/3 hakitud virsikutest püreeks. Vala püree pannile sibula juurde.

Maitsesta kaste kaneeli ja tabascoga ning lase 15-20 minutit keskmisel kuumusel vaikselt podiseda. Vahepeal maitse kastet ning vajadusel lisa soola. Kui kasutada värsket rosmariini, siis ka see lisada praegu.

Lisa podisevasse kastmesse kanatükid, ülejäänud aprikoosid ja rosmariin. Hauta veel 5 minutit.

Serveeri riisiga.

Pelmeenid e. väikesed lihapirukad

Juba kaua olen ma plaaninud (see tundub juba täiesti minulik olema) meisterdada pelmeene. Umbes sama kaua on oodanud pelmeenivorm kapis kasutamist. Ning veel umbes sama kaua olen ma nillinud blogides erinevaid pelmeenitaignate retsepte. Korduvalt olen ostnud hakkliha mõttega "Sellest tuleb pelemeenidele täidis". Nüüd lõpuks jõudsin/suvatsesin/võtsin end käsile ja tegin selle pelmeeniteo edukalt lõpuni. Juhised ja enesekoolituse teostasin kahe järgmise blogi põhjal:

http://toidukatsed.blogspot.com/2010/02/pelmeenid.html ja http://kajakapesa.wordpress.com/2008/05/26/pelmeenid/

Taigna ja täidise valmistasin esimese blogi põhjal. Küsimusele "milline taigen olema peab?" sain vastuse teisest blogist. Taignast jätkus 111 pelmeeni valmistamiseks. Täidisest oleks umbes 30 pelmeeni veel saanud. Aga nüüd siis üks kibekiire retsepti kirjeldus:

• 400 grammi jahu
• üks keskmine muna
• pool klaasi vett
• näpuotsaga soola

Kuhja jahu mäena kas lauale või laiemasse anumasse. Mäe tippu tee süvend. Löö muna lahti ning vala süvendisse. Puista peale näpuotsaga soola. Hakka "mäenõlvu" muna peale tõstma. Sõtku ja mudi taigent. Vahepeal nirista juurde natuke vett. Ära lisa korraga liiga palju vett. Taigen on valmis kui taigen käte küljest lahti lööb. Keera taigen toidukilesse ja jäta natukeseks ajaks seisma.

Valmista täidis.

• ~500 grammi hakkliha
• 1 keskmine sibul
• 4 küünt küüslauku
• soola ja pipart
• natuke vett

Purusta sibul ja küüslauk köögikombainis peeneks või haki käsitsi. Sega sibul ja küüslauk kokku toasooja hakklihaga ja maitsesta. Sõtku ja mudi täidist korralikult kuni täidise punaka värvuse kadumiseni. Vahepeal lisa natuke vett, et täidisepäts end paremini kokku hoiaks.

Võta taignast 2 tükikest ja rulli õhukeseks. Suuruselt natuke suuremaks kui pelmeenivorm. Tõsta üks taignaleht vormile ja suru sõrmenukiga täidise kohtadele väikesed lohukesed. Vormi märgade sõrmede vahel täidisest väikesed pallid ja aseta lohukestesse. Tõsta peale teine pool taignast ja vajuta kergelt peale. Rulli kergelt taigent. Nii et täidis lohukestest välja ei tuleks. Esialgu surusin ma taignapooled kokku käsitsi ning pärast rulliga. Eemalda pelmeenid vormidest.

Valmista pelmeenid kohe või külmuta sügavkülmas.

Keeks - Kirikhärra piparkook

Ostsin poest ümmarguse keeksivormi plaaniga valmistada mõnus keeks. Seda juba detsembri alguses. Siin ma nüüd olen selle keeksiga. Pea kuu hiljem. Jõulud läbi ja peaks olema juba siiber igasugustest piparkoogilistest ja -maitselistest keelepealsetest. Aga kus siis sellega. Sirvides taaskord oma lemmik kokaraamatut, jäi silma just kirikhärra piparkook.

150 g võid

3 muna

3,5 dl suhkrut

2 dl hapukoort

4dl nisujahu

3 tl küpsetuspulbrit

4 tl piparkoogimaitseainet

• Sulata ja jahuta või
• Vahusta munad suhkruga, sega hulka jahutatud või ja hapukoor
• Sega kokku kuivained
• Ühenda kuivained ja muna-võivaht, sega ühtlaseks
• Vala tainas võitatud ja riivsaiaga ülepuistatud keeksivormi
• Küpseta eelkuumutatud ahjus 175 kraadi juures 50-60 minutit.

Ahjupart jõulusel moel

Midagi uut ja hõrku pidulauale. Täpselt selle mõttega sai enne jõulu turult üks part hangitud.

Algne idee retseptile pärineb siit.

• part (~2 kilo)
• soola, pipart
• 1 väiksem apelsin
• 10 nelki
• 2 kaneelikoort

Puhasta ja pese part. Kuivata majapidamispaberiga. Augusta pardinahka kahvliga. Hõõru sisse soola ja pipraga. Lase natuke aega maitsestuda. Pese ja poolita apelsin. Piki apelsini poolikutesse nelgid ja pista pardi kõhtu koos kaneelikoortega. Tõsta part küpsetuskotti. Küpseta eelkuumutatud ahjus 200 kraadi juures 1,5 tundi või kuni pardi koiva paksemast kohast eraldub torkamisel heledat vedelikku.